Järgmisel nädalal tuleb riigikogul taas kord hakata tegelema ühiskonna reaktsioonide põhjal hinnates eestlaste jaoks „maailma kõige olulisema teemaga“ ehk sooneutraalse kooseluseaduse ning selle rakendusaktide vastuvõtmisega.
Ajakirjanduses kogub teema juba hoogu ja nii Eesti Päevalehe kui Postimehe veergudel kirjutati eile ühena esiteemadest, et üsna tõenäoliselt seisab rakendusaktide vastuvõtmine noateral ning iga hääl võib saada otsutavaks.
Tegelikult ei ole põhimõttelist vahet, kas rakendusaktide vastuvõtmist saadab edu või ebaedu: kuna seadus võeti mullu sügisel riigikogu poolt vastu, hakkab see tahest tahtmata 1. jaanuaril 2016 kehtima. Rakendusaktideta oleks aga tegemist praagiga juriidilises mõttes, mis tähendaks, et tekiks absurdne olukord, kus vastu on võetud seadus, mida on keeruline, mõneti isegi võimatu rakendada.
Ühiskonna mullusest valulisest reaktsioonist võib uskuda, et ka rakendusaktide vastuvõtmine ei möödu suure kisata. Hoolimata sellest tahaks loota, et vähemalt parlamendisaadikutel ei jagu sel korral mahti sellest teemast, mis tegelikult ei peaks suurt osa meie väiksest rahvast üldse puudutama (kui vaadata seda kui samasooliste perekondade õigusi kaitsvat seadust), näiliselt Eesti ja kogu maailma kõige tähtsamat küsimust teha.
Ja kui kellelgi peaks tekkima soov midagi „traditsioonilise perekonna“ heaks ära teha, siis tuleks meeles pidada, et hambad risti kooseluseaduse rakendamisele vastu seismine ei paranda ühegi perekonna elujärku vähemalgi moel.
Üldjoontes aga kui suudame üle saada omavahelistest erinevustest, on meil kõigil parem Eestimaal elada.
Mida arvad sellest teemast Sina?
Kui väitega, et geidel ja lesbidel peaksid olema puht inimlikul tasandil samasugused õigused kui heteroseksuaalidel, nõustub viimase Eurobaromeetri uuringu järgi vaid 44 protsenti Eesti elanikest, siis ei maksa loota, et riigikokku ei ole jõudnud inimesi, kes seda omadel poliitilistel eesmärkidel ei ihkaks taas suure kella külge panna.
VastaKustutaKui nüüd südamega peale vaadata ning mõelda arenenud 21. sajandi demokraatliku riigi piirides, siis muidugi poleks küsimustki, kas taoline ettevõtmine oleks vajalik. Alati on õnneks või kahjuks aga konservatiivse mõttelaadiga inimesi, kellega peab arvestama. See ei tähenda sugugi, et teatud poliitilise vaatega inimgrupp ei tohiks olla esindatud, pigem vastupidi. Ideede pluralism toob kaasa rohkem vaatenurki ning seega põhjalikuma läbimõelduse otsuste tegemisel. Pole vaja pea ees liberalistlikku utoopia poole jooksu panna mõtlemata otsuste tagamaadele. Siiski peaks mõtlema, mis on demokraatia ning mis on demokraatlikus. Kui suurem osa inimestest arvab, et sooneutraalne kooseluseadus on patt ning sotsiaalselt vastuvõetamatu, siis vastava otsuse jõustumise puhul on tegu demokraatiaga. Ideed on siiski populaarsusvõistlus ning taolises demokraatia paradigmas me elame. Aga kui pannakse inimeste saatus hääletusele nende vaatepunktiga tutvumata (vaevalt homoseksuaalidel selles otsuses palju lööki on), siis pole see enam demokraatlik. Igal juhul pole olemas perfektset demokraatiat, kus kõik saavad oma elu reguleerida enda huvides. Aga tavai, pooldan küll sooneutraalset kooseluseadust.
VastaKustutaMa arvan, et see vaidlus on tegelikult ära vaieldud ja kooseluseaduse vastastel pole reaalseid argumente. Võiks lihtsalt Perekonnaseaduse esimese paragrahvi ära muuta, et abielu sõlmitakse kahe täiskasvanud inimese vahel ja õiguslikult oleks kõik korras.
VastaKustutaMina ütleks kohe ette ära, et pole kooseluseaduse vastane, kuid see, kuidas meie seadusandlik võim selle seaduse nii kiiresti ja ettemõtlematult vastu võttis on pehmelt öeldes absurdne. Kui võtta vastu seadus ning mitte teada milliseid täpsemaid rakendusakte üldse vaja võiks olla selle jaoks, kõlab enneolematult, aga meil Eestis on kõik võimalik siin nagu näha.
VastaKustutaÜleüldse meie ühiskonna perspektiivist oli aga seda kooseluseaduse diskussiooni huvitav jälgida ning on positiivne, et meie väikeses riigis on palju tolerantseid ning avatud maailmavaatega inimesi. Nõustun ühe kommentaariga ka, et samas ongi hea, et eksisteerib ka teisi arvamusi ning minu meelest esindas konservatiivsete inimeste vaateid väga hästi tegelikult Varro Vooglaid, kellel olid väga argumenteeritud väited ning väitlusi temaga kooseluseaduse üle oli huvitav kuulata.
Loodan, et see teema lõpeb mõistlikult ning võetakse süvitsi käsile ka asja juriidiline aspekt.
Miks ma olen kooseluseaduse vastu?
VastaKustutaKui ma olen kooseluseaduse vastu, siis ei tähenda see, et olen homovihkaja. Mul on endalgi homodest tuttavaid, kellele ma olen ausalt ka tunnistanud oma kategoorilist vastuseisu kooseluseadusele ja me suhtleme vaatamata sellele ikka edasi.
Eelmisel aastal enim kirgi kütnud kooseluseadus, mida võimendas omalt poolt ka meedia, kes valis endale algusest peale seadust pooldava positsiooni, minnes vastuollu hea ajakirjanduse tava ja neljanda võimu põhimõtetega ja hakates tegelema võimsa homopropaganda levitamisega, milleks oli palgatud välismaalt suhtekorraldusfirma, kellega olid head suhted Peeter Rebasel, kes leidis, et ta ei ole õnnelik ilma kooseluseaduseta. Selle firma näpunäidete järgi koostati igasuguseid artikleid ja algatati võimas laimukampaania, välistades igasuguse diskussiooni seaduse üle; vastaseid hakati nimetama homovihkajateks ja homofoobideks. Kooseluseadust nõudsid muidugi meilt ka Brüssel ja siinsed Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Hispaania, Prantsusmaa ja Kanada saatkonnad, kes tõmbasid ka oma hoonetele peale rakendussäteteta kooseluseaduse vastuvõtmist vardasse vikerkaarevärvi lipud, rikkudes sellega jämedalt Viini konventsiooni sätteid ja sekkudes Eesti sisepoliitikasse. Kooseluseadust survestasid vastu võtma ka rahvusvahelised homoorganisatsioonid Ameerikast ja Euroopast, millega kaasa minnes rikkus Eesti valitsus poolt riigi sise- ja välissuveräänsust ning ignoreeris rahva enamuse vastuseisu kooseluseadusele. Ei avalikkuses, Riigikogus ega valitsuses ei toimunud demokraatliku riigile kohaselt mingeid selleteemalisi arutelusid.
Nüüd põhjuste juurde miks ma selle seaduse vastu olen.
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaII.OSA.
VastaKustutaEsiteks, seaduse vastuvõtmisel ei järgitud demokraatliku riigi põhimõtteid, kooseluseaduse vastuvõtmise surve tuli nii-öelda lääneliitlastelt, lisaks igasuguste homoorganisatsioonide susserdused, nendepoolne rahastus, ähvardused, samuti kallutatud meedia, kes valis algusest peale seadust pooldava positsiooni, välistades sellega vastaspoole arvamust kajastavate artiklite avaldamise, välistades nii igasuguse diskusiooni seaduse üle. Seaduse vastuvõtmise vajadust on põhjendatud väärate väidetega, nagu soosiks Eesti Vabariigi praegune õiguskord homoseksuaalse kalduvusega inimeste ebaõiglast kohtlemist ehk diskrimineerimist. Tegelikult on Eesti õiguskorras võrdse kohtlemise põhimõte hästi tagatud. Põhiseaduse §12 ütleb, et kõik inimesed on seaduse ees võrdsed ja et kedagi ei tohi diskrimineerida . Muuhulgas tähendab see, et homoseksuaalse kalduvusega inimestele tuleb tagada põhiõiguste kaitse sarnaselt teiste inimestega. Karistusseadustiku paragrahvid 151 ja 152 keelavad vaenu õhutamise ja võrdõiguslikkuse põhimõtte rikkumise. Veelgi enam - Riigikogu on vastu võtnud võrdse kohtlemise seaduse. Priidu Pärna ja teiste õigusekspertide hinnangul on homoseksuaalsete inimeste õigusi võimalik kaitsta praeguse õiguskorra kohaldamisega ilma, et peaks perekonna ja abielu mõiste õiguslikult ümber defineerima. Nagu lääneriikide kogemused on näidanud, ei lepi homod ainult kooseluseadusega, vaid sellele järgneb kohe homopartnerluse ja homoabielu seadustamine, mis nende väitel ei puuduta kogu ühiskonda. See on nende kõige levinum vale, mida on pideva korrutamisega pandud uskuma heausksed inimesed. Kuigi homopartnerluse läbisurujad põhjendavad seda vajadusega allutada inimestevahelised suhted täpsemale õiguslikule regulatsioonile, on seaduse tegelik mõju palju laiem.
Teiseks, homopartnerluse seadustamine tähendab samasooliste isikute kooselu õiguslikku tunnustamist perekonnana ja seeläbi perekonna kui ühiskonna aluseks oleva institutsiooni radikaalset ja meelevaldset ümbermääratlemist, hõlmates sellesse ka loomuvastased suhted. Homopartnerluse läbisurumise näol on tegemist alles esimese suure sammuga pikemas protsessis. Järgmiste sammudena võrdsustatakse homoseksuaalsed suhted abieluga ning piiratakse homopropagandasse kriitiliselt suhtuvate kodanike sõna- ja tegutsemisvabadust. Homoliikumise tegelikuks lõppeesmärgiks on meie ühiskonna moraalsete hoiakute ja läbi aegade kestnud tõekspidamiste ümberkujundamine ning seeläbi (tahes või tahtmata) ühiskonna kõlbelise ja kultuurilise alusstruktuuri lammutamine
III.OSA.
VastaKustutaJärgmiste sammudena võrdsustatakse homoseksuaalsed suhted abieluga ning piiratakse homopropagandasse kriitiliselt suhtuvate kodanike sõna- ja tegutsemisvabadust. Homoliikumise tegelikuks lõppeesmärgiks on meie ühiskonna moraalsete hoiakute ja läbi aegade kestnud tõekspidamiste ümberkujundamine ning seeläbi (tahes või tahtmata) ühiskonna kõlbelise ja kultuurilise alusstruktuuri lammutamine
Kui me traditsioonilise perekonna kaitseks otsustavaid samme ei astu, hakkab homoideoloogia pealetung Eesti ühiskonda ümber kujundama viisil, millest ei jää puutumata mitte keegi. Perekonnaseaduse §1 lõige (1) ütleb, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel.
• Meie lastele hakatakse rääkima homoseksuaalsest eluviisist kui igati tervest ja moraalsest eneseteostuse võimalusest. Juba praegu surutakse koolidesse ja lasteaedadesse nn sooneutraalset kasvatust mille kohaselt on mehelikkus ja naiselikkus väljamõeldised. Selline „seksuaalkasvatus“ muudetakse koolides kohustuslikuks.
• Homoseksuaalse käitumise avalikku taunimist hakatakse tõlgendama vihkamise õhutamisena, seega kriminaalkorras karistatava teona. Homoaktivistide survel püütakse juba praegu saavutada vastavat karistusseadustiku muudatust.
• Õpetajad, kasvatajad, kohtunikud, arstid, ametnikud jt, kes keelduvad homoseksuaalset käitumist heaks kiitmast võivad kaotada oma töö.
• Kodumajutusepidajaile, kes ei nõustu üürima tuba homoseksuaalidele, võidakse määrata rahalised karistused ning nad võivad kaotada majutusteenuse osutamise õiguse.
• Homopaaridele antakse lapsendamise õigus, mis mõjutab väga paljusid lapsi.
Suurbritannias viidi läbi uuring homoseksuaalsete inimeste seas, kellest 80% olid pedofiilia kalduvustega mehed, mis annab selgelt märku, et ei ole kaugel aeg kui Euroopas seadustatakse lastepilastamine, mis oli hiljuti ühe Suurbritannia jalgpalluri unistus. Meilgi on juba loodud üks pretsedent, kui riigikohus leidis, et alla kümne aastase lapse vägistamise eest määratav karistus on liiga karm ja kuulutas selle sätte karistusseadustikus põhiseaduse vastaseks. Nende faktide valguses ma leian, et homoseksuaalse inimese ja pedofiili kui kurjategija vaheline piir on olematu.
Eelnevat kolme episoodilist kommentaari kahjuks läbi lugeda ei jõudnud ja eeldatavasti tekitaks see minus soovi kuskil vastuvaielda. Aga jah long story short. See jant võiks juba ära otsustatud saada ja kõik.
VastaKustuta