SDE sõda viinakuradiga

Sotsiaaldemokraatlik erakond tõestas taas, et naad on permanentses sõjas ja kogu aeg on vaja revolutsiooni. Jutt on siis tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski viimasest plaanist hakata represserima vaeseid alkoholitootjaid, keda ta süüdistab avalikult eestlaste tapmises. Selle loogika järgi võiks muidugi samahästi tapmises süüdistada ka nii autode kui relvade tootjaid (ja kui nimekirja jätkata, siis nööritootjaid, elektritootjaid jne). Sisuliselt tuleks lõpetada kõik, sest ühel või teisel viisil mõni eestlane sureb. 

Muidugi tuleb nõustuda, et raklaamipiirangud ja kõik muud vigurid, mis on eelnõusse kirja pandud võivad kasuks tulla, aga seda näeb ilmselt pikema perioodi jooksul. Näiteks võib tuua Eesti tubakapoliitika, kus reklaam keelati 1998. aastal ja  tulemusi on näha alles nüüd. Peaaegu terve inimpõlv on suureks kasvanud. Sama läheb ka ilmselt alkopoliitikaga, tulemused tulevad ajaga. 

Kuid miks süüdistab minister Eesti ühte majandusharu meie inimeste süstemaatilises tapmises jääb ilmselt paljudele arusaamatuks. Kui alkoholi tootjad on mõrvarid, tuleks nad kinni panna ja kehtestada kuiv seadus, nagu tegi Gorbatšov 1980ndate keskel. Aga see võis tingida 1980ndate lõpul beebibuumi. Seda oleks Eestis hädasti vaja, kuna rahvaarv on vähenemas ja töölisi tuleb tuua juba kaugelt juurde. 

Samas ei tohiks sildista ühtegi majandusharu ja sisuliselt anda sellele tiitel "Eesti rahva vaenalne". Pigem tuleks probleemiga tegeleda põhjalikumalt, mitte teha kõike hoogtöö korras nagu on SDE-l kombeks. Muidugi peab kiitma uut ministrit, kes julgeb ka tootjale midagi öelda ja ei näe ettevõtjat püha lehmana. Kuid lõpetuseks tahaks soovida minister Ossinovskile jõudu ja jaksu sellel raskel teel ja tuleb vaid loota, et see jaburus ei jääks vaid eelnõuks ja surutakse läbi hoolimata alkoholitootjate vastuseisust.

Ehk saame juba üle?

Järgmisel nädalal tuleb riigikogul taas kord hakata tegelema ühiskonna reaktsioonide põhjal hinnates eestlaste jaoks „maailma kõige olulisema teemaga“ ehk sooneutraalse kooseluseaduse ning selle rakendusaktide vastuvõtmisega. 

Ajakirjanduses kogub teema juba hoogu ja nii Eesti Päevalehe kui Postimehe veergudel kirjutati eile ühena esiteemadest, et üsna tõenäoliselt seisab rakendusaktide vastuvõtmine noateral ning iga  hääl võib saada otsutavaks.

Tegelikult ei ole põhimõttelist vahet, kas rakendusaktide vastuvõtmist saadab edu või ebaedu: kuna seadus võeti mullu sügisel riigikogu poolt vastu, hakkab see tahest tahtmata 1. jaanuaril 2016 kehtima. Rakendusaktideta oleks aga tegemist praagiga juriidilises mõttes, mis tähendaks, et tekiks absurdne olukord, kus vastu on võetud seadus, mida on keeruline, mõneti isegi võimatu rakendada.

Ühiskonna mullusest valulisest reaktsioonist võib uskuda, et ka rakendusaktide vastuvõtmine ei möödu suure kisata. Hoolimata sellest tahaks loota, et vähemalt parlamendisaadikutel ei jagu sel korral mahti sellest teemast, mis tegelikult ei peaks suurt osa meie väiksest rahvast üldse puudutama (kui vaadata seda kui samasooliste perekondade õigusi kaitsvat seadust), näiliselt Eesti ja kogu maailma kõige tähtsamat küsimust teha.

Ja kui kellelgi peaks tekkima soov midagi „traditsioonilise perekonna“ heaks ära teha, siis tuleks meeles pidada, et hambad risti kooseluseaduse rakendamisele vastu seismine ei paranda ühegi perekonna elujärku vähemalgi moel. 

Üldjoontes aga kui suudame üle saada omavahelistest erinevustest, on meil kõigil parem Eestimaal elada. 

Mida arvad sellest teemast Sina?

Tallinna vabastamine

22. septembril 2015 esitati Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele süüdistus altkäemaksu võtmises. Toimus läbiotsimine Hundisilma talus ja Tallinna linnavalitsuses. Nagu heale komödiandile tavaks, suutis Savisaar sellest naeruväärse etenduse teha. Osa eestlastest elavad kaasa ja koguvad allkirju, teine osa parastab ja näitab näpuga - lõppude lõpuks kannatab aga kogu Eesti. 

Mis saab edasi? Kas KAPO näitab taas oma võimetust koos prokuratuuriga, samamoodi nagu oli see 2010 "idarahaskandaaliga" vahetult enne valmisi. Skandaal oli, uurimine oli aga kohutsse asi ei jõudnud. Muidugi loob see ohtliku pretsedendi, kui taas kord midagi sellist juhtub, sest sel juhul saavad kõik antud olukorrale viidata. Igatahes olgu, mis on, tuleb seekord lõpuni välja minna, tulgu süüdimõistev otsus või ärgu tulgu. 

Kõige koomilisemad näevad hetkel aga välja teised erakonnad, kes kõik näitavad näpuga ja räägivad, et nii ei tohi ning antud olukord armistab Eestit tervikuna. Kuid kas mitte just hiljuti ei sõitnud Tallinna Sadama “soomusrong” rööbastelt maha. Siiski vahet ei ole mitme lasuga inimene tapetakse või mitu miljonit altkäemaksu võetakse, kuritegu on kuritegu. Ole sa sotsiaaldemokraat, kesik, reformar või mõni muu parteilane, pead sa mõistma, et võttes altkäemaksu, oled sa varas ja sind tuleks visata sinna sügavasse kambrisse, mille just vabastas riigireetur Aleksei Dressen. 

Prokuratuur on küll nii kaugele jõudnud, et Savisaar on kõrvaldatud ametist, küll põhjustel, mis jäävad arusaamatuks, aga siiski näitab prokuratuur sellega oma jõudu ja tahtmist tegeleda antud juhtumiga. Loota jääb vaid sellele, et asi ei ole poliitiline, nagu väidab Keskerakonna propagandameedia.