Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker teatab kolmapäeval tõenäoliselt, et Eestil tuleb Euroopa rändekava alusel kahel järgneval aastal vastu võtta veel mitusada sõjapõgenikku. Olgu see siis täiendavalt 100, 200 või 500 siia saabuvat inimest, ei ohusta see hulk Eesti püsimajäämist ega suru meie riiki ükskõik millises mõttes põlvili.
Ei saa eitada, et lõputuna näiv põgenikevool Euroopa südamesse on probleem, ennekõike üha suurenevates numbrites siia jõudvate majanduspõgenike, kuid ka islamiäärmuslaste näol, ja ka sellepärast, et Euroopa Liidul ei ole nende väljasaatmiseks jätkuvalt selget plaani. Seetõttu on ka eestlaste kui ühe Euroopa perre kuuluva rahva mure mõistetav.
Kuid see ei tähenda, et sellepärast peaks kannatama need, kes on põgenenud sõja jalust, oma kodudest, ja riskinud eluga, et jõuda paika, kus tsiviliseeritult oodata ja loota, et verine konflikt leiab ühel päeval oma lõpu, misjärel on võimalik taas oma kodudesse naasta.
Oma võimete kohaselt on meil kohustus neid inimesi praegu aidata. Ja seda lähtumata nende rahvusest, rassist, nahavärvusest, soost, keelest, päritolust või usutunnistusest (Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 12).
Sel teemal peetavast debatist aga, kui seda, mida me oma ümber näeme, saab üldse enam debatiks nimetada, on kriisi süvenemisel kadunud mõistlik arutelu. Selle asemel on süvenenud ühiskonnas miski, mida valitseb ühelt poolt hüsteeria ja teiselt poolt hirm.
Mõistlik debatt põhineb faktidel, mitte emotsioonidel. Tuleme selle juurde tagasi.
Mida arvad sellest teemast Sina?
Fakt on, et...
* Eesti pakub Euroopasse jõudvatest inimestest rändekava alusel assüüli ehk varjupaika ainult rahvusvahelise kaitse saanud pagulastele ehk inimestele, kes põgenevad sõja ja tagakiusamise eest.
* Eestil on võimalik kontrollida siiatulevate põgenike tausta ja keelduda vastu võtmast inimesi, kellest võib kujuneda oht Eesti julgeolekule.
* Põgenikega viiakse läbi intervjuud, tutvustatakse neile Eesti olusid ning selgitatakse välja, kas nad soovivad Eestisse tulla (põgenikul on õigus otsustada, kas ta soovib siia ümberasuda).
* Põgenikest on Eesti poolt eelistatud isikud, kellel on kõige suurem potentsiaal Eesti ühiskonnas edukalt kohaneda ning hakkama saada.
* Ümberpaigutamisel ja -asustamisel on eelistatud perekonnad, kristlased ja haavatavad grupid (nende hulka kuuluvad orvud, alaealised, piinamise ohvriks langenud naised ja üksikemad).
* Põgenikud ei tule Eestisse korraga, vaid kahe aasta jooksul väiksemate hulkade kaupa, et olukorda hallata ja saabujaid korralikult integreerida.
* Põgenikke ei panda elama ühte kohta (a la Vao külla).
* Põgeniku elamispinna ja kommunaalkulud kaetakse kahe aasta jooksul alates elamisloa väljastamisest. Kinni maksab need Eesti riik sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu.
* Põgeniku perekonna (abikaasa ning vallaline ja alaelaline laps) taasühinemise lubamise osas teeb otsuse politsei- ja piirivalveamet, hinnates igat juhtu eraldi. Automaatselt lähisugulasi riiki kaasa võtta ei saa.
* Sõjapõgenikul on samad õigused kõigi Eesti elanikega.
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaMõistlik arutelu on siiski säilinud ja muidugi ei kohta seda näiteks Delfi kommentaariumis, kus vihakõne on tavaline. Vaatamata ühiskonnas levivale ksenofoobiale on nn hüsteerial ja hirmul teatavad alused, kuna Lähis-Idast, peaasjalikult Süüriast, tulevate pagulaste integreerimine ja assimileerimine pole lihtne ülesanne. Küsitav on viis, kuidas Eesti hakkab kontrollima siiatulevate põgenike tausta ja kindlaks tegema, kes on oht ning kellest võib see hiljem kujuneda. Kuigi kristlased on üks paljudest eelistatud inimkontingentidest, keda tahetakse vastu võtta, moodustavad nad Süüria populatsioonist BBC andmeil kõigest 10%. Suurem osa siia saabuvaid Süüria pagulasi on sunniidid ja alaviidid, keda on tunduvalt raskem meie kultuuriga põimida kui eelmainitud Süüria kristlasi. Lisaks erinevale kultuurile on moslemeid eriti raske intergreerida lääneühiskonda, kuna islamiusuliste väärtushinnangud ja vaated erinevad kardinaalselt neist arusaamadest, mis eurooplastel on näiteks usust taganemise, sõnavabaduse, naiste ja geide õiguste osas. See on tõsi, et mõistlik debatt põhineb faktidel mitte emotsioonidel, kuid pahatihti on pagulaste propageerijad just need, kes keelduvad ratsionaalselt argumenteerimast ning eiravad kriitikat mis on suunatud viimaste aadressil. Kõige tähtsam on sõjapõgenike teemal leida ühine keel mõistliku debati näol kahte leeri polariseerunud Eesti ühiskonnas.
VastaKustutaEi saa aru paanikast, mis nende immigrantide ümber tekkinud on. 150 pagulast kahe aasta jooksul ei tohiks käia üle jõu, kui suudame ise võõramaalasi aktsepteerida. Keegi ei käsi neid armastada, isegi suhtlema ei pea, ainult võtma neid nagu igat teist naabrit. Euroopa Liidu toetuste abil üles ehitatud riigis võiks nii palju solidaarsust ikka olla. Kuusalus on praegugi võõramaalasi, midagi hullu pole juhtunud.“
VastaKustutaMeedia on pannud kõik põgenikud ühte patta ja sõnast "pagulane" on saanud väga kiiresti sõimusõna.
VastaKustutaOn kahte sorti põgenike:
1) Inimesed, kes tulevad siia ja arvavad, et riik kuhu nad tulevad, peab võtma vastu nende kultuuri ja traditsiooni, kuigi tegelt peaks olema just vastupidi. Inimesed, kes tulevad teise riiki elama, peaksid kohanema konkreetselt selle riigi tavadega. Tänu neile inimestele ongi saanud sõnast "pagulane" sõimusõna, sest alati jääb ju rohkem silma halb, mitte hea.
2) Inimesed, kes tulevad siia eesmärgiga endale luua uus elu selle rahvaga, kelle juurde nad tulevad. Võtavad vastu riigi traditsioonid. Hakkavad õppima riigi keelt ning otsivad tööd või lausa teevad oma firma ( üldjuhul on nendeks söögiasutused, kus nad saavad näidata oma rahva traditsioone viisakal viisil).
Kogu see pagulasteema on aetud juba üle vindi ja inimesed ei suuda mõelda ratsionaalselt ehk siis mõtestatult. Tunnistan, ma ise olin ka alguses kogu selle teema vastu ja ei pooldanud, et põgenikud siia tuleks. See oli emotsioonide pealt võetud hoiak, aga nüüd, kui on olnud aega seda teemat seedida ja veidikene uurida, siis ma saan aru, et Eestil oleks väga isekas hakata hullult vastu sellele. Me oleme Euroopa Liidus ja saame sealt igasugu toetusi, mida me lahkelt vastu võtame, aga nüüd, kui Euroopa vajab meie abi, siis sulgeme ennast oma väikesele maalapikesele ja käitume nii nagu meil ei oleks kohustusi.
Üks suur probleem on selles, et osad meie enda inimesed elavad vaesuses ja riik ei toeta neid ning siis tulevad "pahad" pagulased ja võtavad oma inimeste raha ära. Toetusrahad mida pagulastele antakse, tulevad suurest osast Euroopa Liidult. Muidugi peame meie neile tagama majutuse jms. Aga öelda, et põgenikud meie raha ära võtavad on veidi üle pingutatud.
Kultuurilised konfliktid- nendest on räägitud üle maailma ja seoses pagulastega eriti veel Rootsis. On olnud ju jutte, et Rootsis on selliseid piirkondi, kuhu isegi võimuorganid oma nina ei topi, kuna kardavad, et nad ei lahku sealt eluga. Just nimelt, et ON OLNUD JUTTE. Võimuorganid seda ise ei kinnita, vaid lükkavad selle tagasi ja ütlevad, et see jutt on kuskilt välja mõeldud. Igalpool maailma riikides või linnades on kohad, kus kuritegevus on suurem võrreldes teiste piirkondadega. Aga tänu pagulasteemale on enamus kuritegusi seostatud kohe pagulastega. Fakt on see, et siiani ei ole kuritegevus Eestis absoluutselt tõusnud, kõik on tavapärane.
Kokkuvõtlikult võin öelda, et pagulasteema üldiselt on väga suur probleem, aga et põgenikud kuidagi niigi meie väikese rahva välja sööks, seda ei ole vaja karta sest need hulgad, mis siia tuuakse, ei ole metsikult suured ja me saame natukenegi valida, keda me enda koju toome.
Mind pani hiljuti mõtlema ERRi portaalist loetu. Ma loodan, et midagi sellist meie valitsus ellu viima siiski ei hakka, kuigi jah, ma mõistan Eesti ees seisvaid väljakutseid seoses vananeva elanikkonnaga.
VastaKustuta„Immigratsioon on paljude Euroopa riikide jaoks tulevaseks väljakutseks. Euroopa Sotsiaaluuringu koordinaator Eestis, Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur Mare Ainsaar ütles, et ka kahaneva rahvaarvuga Eesti arengu turgutamiseks on vaja juurde inimesi. "Hiljuti siseministeeriumi poolt ellu kutsutud kohanemisprogrammi järgi nähakse ette, et järgneva viie aasta jooksul jõuab Eestisse kokku ligi 49 000 uut immigranti," rääkis ta.“ (ERR, „Algav uuring mõõdab suhtumist immigrantidesse“, 18.09.2014)
Üks asi mis mind isiklikult ärritab on see, et paugalste iga pahategu eraldi suurelt välja tuuakse ning mull suureks puhutakse. Meil toimub iga päev sissemurdmisi, varguseid, vägistamisi jm negatiivseid asju ning neist ei tehta uudist, vaid Krimi saates mainitakse statistikas ära. Aga kui juhtub mõni võõramaalane mõne kuriteo toime panema(eriti kui tegemist tumedama nahavärviga isik), siis on see iga ajalehe esikaanel ning uudiste saadetes pühendatakse sellele pool eetriajast. Jätkub nädal aega erinevaid debatte ning arutelusi ja arvamuslugusi uus meedias. Iga inimene on võrdne siin maailmas ning iga ühe tegusi tuleb aktsepteerida võrdselt.
VastaKustutaTeine asi, mida tahan mainida on see, et iga riik peaks otsustama ise palju ta põgenikke vastu võtab. Euroopa Liidu poolt määratuid kvoote ei poolda, sest riik teab ise oma võimeid ja võimalusi nendega tegelemaks.
Lisaks võiks kaasata põgenikke ümberasustamisse muid riike peale Euroopa maade. Jah, USA on öelnud, et nemad võtavad vastu pagulasi ning toetab Euroopat selles kriisi, aga miks mitte kaasat teisi riike teistpool Atlandi ookeani või miks ka mitte Araabia maid(tuleb hoolikalt muidugi valida keda sinna saata, arvestades usulist tausta) või lausa Austraaliat ning Uus-Meremaad.
Muidugi selliseid pikemaid ümberasustamisi on raskem ning kulukam korraldada ja nende positiivseid ja negatiivseid mõjusid teavad poliitikud ja ametnikud paremini, aga lihtsalt minu isiklik mõte.
tsiisas, miks need pagulased nii halvad on enamuste arust? Nad on samasugused inimesed nagu me kõik. Eeestist põgenesid inimesed samamoodi II MS ajal ära( saksamaale,usa,rootsi jne) kas keegi tegi sellest nii suurt draamat nagu hetkel kogu Euroopas tehakse. Pagulasted käituvad sellepärast halvasti, sest meie käitume nendega halvasti.
VastaKustutaEestis kohe kindlasti ei muutuks midagi kui võtaksime 1000pagulast või isegi rohkem. Hiljuti ilmus artikkel, et pagulased võivad olla euroopa majanudusele kasulikud ning samuti eestile.
Kui meie enda inimesed ei ole nõus kassapidajaks minema ja see pagulane on siis why not. Ja siis räägitakse, et meil on vähe töökohti. Ma nimetaks seda pirtsutamiseks ja kui tuleb inimene, kes on valmis seda tööd tegema, siis andku tuld.
Leidub ka minu jaoks negatiivsem pool. Selleks on see, et nende toetused on kordades suuremad kui meie vaeste perede omad. Ma leian, et siiski võiks neil samasugused kohustused olla ja nad peaks ennast ise üles töötama.
Mul personaalselt mingit vimma pagulaste vastu pole, kui on tegu ausate, töökate ja selliste inimestega kes tõesti tahavad meie ühsikonda integreeruda ja meie tavasi vastu võtta ja austada. Nagu eelkõneleja mainis siis why not, kui on olemas inimene, kes on nõus tegema töid mida pirtsakas eestlane teha ei taha, Kuigi jah eks ole ka neid kes tahavad lihtsalt siia toetuste najal lulli lööma tulla. Pole need toetused suured aga kahjuks küll suuremad, kui meie vaeste perede ja näiteks lastetoetused.
VastaKustutaÜks asi mis mulle meeltmööda pole on see, et Euroopa Liit hakkab vaikselt sundima ja ettekirjutusi tegema palju üks ja teine riik pagulasi vastuvõtma peab. Iga riik teab ise palju nad on võimalised pagulasi vastuvõtma. Hiljuti lugesin ühte artikklit, kus üks liikmesriikidest ütles selge sõnaliselt, et nemad pole nõus rohkem vastuvõtma kui esialgu plaanis oli(tegu oli minu mäletamist mööda Tsehhiga).
Eesti astus suure hurraaga Euroopa Liitu ja see andis meile majandusliku ühtsuse ülejäänud Euroopaga ning väiksema riskifaktori. Aga nüüd peame midagi vastu andma? Aitama Euroopat? Ja nüüd küsime, mida nad meie jaoks teinud on, et peaksime nende mitmetuhandelist pagulaskoormat parandama. Äkki tunneme väga muret, et meie 1,4 miljonit sureb kohe välja kui isegi 500 "präänikut" siia satub. Marurahvuslikku silmakirjalikkuse toob eriti esile see, kui vaadata valjuhäälsete pagulasvastaste Facebooki profiili ja oh üllatust kas ta töötab Soomes? Hea palk ju, miks mitte. Kas tal on igal pildil õlletoop või rummipudel näpus? On küll. Kahju on, et just sellised isikud teevad kommentaariumites kõige rohkem häält. Muidugi ma ei ütle, et võtame nüüd kõik pagulased endale, see oleks kaalutlemata risk eriti kuna paljud tumedanahalised on saanud eestlaste põhjendamatut viha tunda ning kui tuua nad ksenofoobikisse keskkonda, siis sellega paratamatult kaasnebki getostumine ja assimilationiprobleemid. Kokkuvõttes tahtsin öelda, et kui otsite argumenteeritud ja valiidseid arvamusi, siis avalikud kommentaariumid pole õige koht.
VastaKustutaEesti kvoot ei ole 0, eestlaste viitsimine on.